Kuidas töötab külmkapp?

 Kuidas töötab külmkapp?

Külmkapp on masin, mis võtab mingilt kehalt mingisuguse hulga soojust ning annab selle teisele kehale, millel on kõrgem temperatuur. 

Termodünaamika 2. seaduse kohaselt ei toimu sellist tüüpi protsess ise, vaid on vaja väliste jõudude abi, mille arvelt töötada. Külmkapi tsükkel kulgeb järelikult vastupidiselt sisepõlemismootori ja turbiini omaga. 

Kompressor surub gaasi vedelikuks. Vedelik pressitakse läbi väiksese avavuse – düüsi.. Vedelik aurustub, need gaasid mis tekkisid paisuvad ja võtavad  jahutava ülesandega kehalt külmakambris soojushulga $Q^{}$${}_2$. 

Teiseks sammuks on suruda gaas uuesti kompressoriga kokku, et selle temperatuur tõuseks kõrgemaks, kui ümbritseva keskkonna temperatuur. Soojenemine toimub külmkapi puhul väljaspool kambrit paiknevas radiaatoris, kust soojushulk $Q^{}$${}_1$ jõuab toaõhku. [Reemann, 2014]

Joonis 1

Kasutatud kirjandus

Joonis 1 Vaadatud 19.09.2023

Reemann, Madis 2014. Energia. Füüsika õpik gümnaasiumile. Tallinn: Maurus Kirjastus.

Kuidas toimub soojusülekanne?

 Kuidas toimub soojusülekanne?

Oletame, et vanaaastaõhtul valaste sõpradega koos õnnevalamisel külma vette mingisuguse koguse sulatatud tina. Vee temperatuur hakkas kiiresti tõusma ja sai võrdseks toas oleva temperatuuriga ning edasi vesi ei soojenenud.

Kuum tina andis mingi hulga soojust külmale veele. Tina temperatuur langes ja vee temperatuur tõusis seni, kuni nende mõlema temperatuurid said võrdseks. [Reemann, 2014]

Kuna nende mõlema temperatuur sai võrdseks toas oleva temperatuuriga, siis edasisi muutusi ei toimunud ja vee temperatuur edasi ei soojenenud.

Tina vette valamine

Seega saame järeldada, et soojem keha annab iseenesest oma soojust üle külmemale kehale, kuni nende temperatuurid on samad.

Sooja ülekanne külmemale kehale

Kasutatud allikad

Reemann, Madis 2014. Energia. Füüsika õpik gümnaasiumile. Tallinn: Maurus Kirjastus.

Sooja ülekanne külmemale kehale Vaadatud 17.09.2023

Tina vette valamine Vaadatud 17.09.2023

Kuidas me näeme erinevaid värve?

Kuidas me näeme erinevaid värve?

Põhjus, miks me esemeid värvilisena näeme, peitub selles, et kehad ei peegelda kõiki värvi valguseid ühtmoodi – mõnda värvi valgused neelduvad, mõned nõrgenevad, mõned aga peegelduvad peaaegu täielikult. [Esemete nägemine. Värviline pind] Silma valgusretseptorid edastavad sõnumeid ajju, mis tekitab tuttavaid värvitundeid.  Newton märkis, et värv ei ole objektidele omane. 

Valgust on näha vaid siis, kui see meie silma levib. Mida rohkem valgusenergiat ajaühikus silma valgustundlikule rakule satub (ehk mida eredam on valgus), seda tugevam on rakkudes tekkiv erutus.

 

Näiteks punast värvi esemed peegeldavad punast ja neelavad kõiki teist värvi valguseid.

 

Pilt 1

Neid kohti kehal, mis peegeldavad rohkem valgust, näeme heledamana, kohti mis neelavad rohkem valgust aga tumedamatena. Sellist pinda, mis peegeldab peaaegu kogu temale langeva valguse näeme valgena, pinda, mis neelab peaaegu kogu temale langeva valguse aga mustana. Nägemine. Värvid

Kasutatud allikad

Esemete nägemine. Värviline pind

Nägemine. Värvid

Pilt 1